teisipäev, 16. detsember 2008
esmaspäev, 12. mai 2008
ÜMBERJUTUSTUS
Ramsese vembud I
Filmi alguses puhastab jahimees oma püssi, aga siis jäävad tal näpud kinni ja Ramses tõmbab need sealt välja. Siis hakkavad nad kotti pakkima (tegelikult ei tee jahimees midagi, ta hoiab kotti lahti ja vaatab kuidas Ramses asju kotti paneb. Siis sätivad nad end peegli ees, aga jahimees võtab prillid peast ja unustab need uuesti ette panna. Koer annab prillid ning kingad tagasi (need oli jahimees unustanud, ta jalutas sokkide peal). Siis lähevad nad metsa. Jahimees uurib seal jälge, ta näeb ühte metslooma. Sihib ja laseb mööda ning saadab Ramsese teda taga ajama. Aga Ramses jookseb alguses ära ja kui ta piisavalt kaugel on, heidab ta magama. Siis sööb üks põder Ramsese lillekimbu ära, seda nähes hakkab koer jooksma. Kui Ramses on arusaanud, et põder teda taga ei aja, istub ta mingi kivi peale (igatahes seda arvab tema). Mida Ramses ei teadnud, et see kivi on üks metssiga. Metssiga raputab Ramsese maha ja võtab koera sihile, aga Ramses oli piisavalt osav, et rünnaku eest kõrvale hüpata ning metssiga jookseb vastu puud. Hiljem kohtub Ramses jänesega, alguses magab jänes, aga Ramses ajab jänese üles ning hakkab koera eest ära jooksma. Ramses ei viitsi jänest taga ajada ning hakkab mingeid asju korjama, need asjad annab ta hiljem jänesele. Vahepeal on jahimees ka magama jäänud ning kui koer sinna jõuab annab ta samad asjad jahimehele, mida Ramses jänesele andis. Jahimees kiidab koera tema leiu üle. Siis lähevad nad järve äärde, seal vaatavad nad koos päiksetõusu. Peale seda saadab jahimees Ramsese võssa ja jahimees hakkab ühte lindu uurima. Ramses nääb kuidas kaks parti pesa pärast tülitsevad ning koer tõttab neile appi. Alguses ehitab Ramses neile korvi, aga pardid karjuvad, et ta on hull. Hiljem saab koer neist aru ja ehitab korraliku pesa, see kord kiidavad pardid teda. Samal ajal on jahimehe ümber terve parv linde kogunud ja see jahimehele ei meeldi. Lõpuks on jahimees nii vihane, et ta võtab oma püssi ja laseb kord õhku. Selle peale lendavad kõik pardid võsast välja, aga parv linde jääb oma kohale. Paugu peale jookseb Ramses vaatama, mis juhtunud. Äkki märkab Ramses pesa, kus munad veel sees on, aga ema või isa kadunud on. Koer mõtles, et ta hakkab munade eest hoolitsema niikaua kui keegi tagasi tuleb. Ja nii ta teebki. Ramsese üllatuseks kooruvad munad. Kui koer nende juurest ära jalutab, siis järgnevad pardipojad talle. Ramses ajab pardipojad eemale, aga ikka järgnevad nad talle. Ta kukub vette (ta ei oska ujuda) ja pardipojad päästavad ta. Peale seda leiab pardiema oma pojad üles. Sel samal ajal on lindude kamp jahimehe ümber nii suureks muutunud, et teda pole enam näha. Kui Ramses tuleb, põgenevad kõik linnud ja jahimees kiidab koera.
Filmi alguses puhastab jahimees oma püssi, aga siis jäävad tal näpud kinni ja Ramses tõmbab need sealt välja. Siis hakkavad nad kotti pakkima (tegelikult ei tee jahimees midagi, ta hoiab kotti lahti ja vaatab kuidas Ramses asju kotti paneb. Siis sätivad nad end peegli ees, aga jahimees võtab prillid peast ja unustab need uuesti ette panna. Koer annab prillid ning kingad tagasi (need oli jahimees unustanud, ta jalutas sokkide peal). Siis lähevad nad metsa. Jahimees uurib seal jälge, ta näeb ühte metslooma. Sihib ja laseb mööda ning saadab Ramsese teda taga ajama. Aga Ramses jookseb alguses ära ja kui ta piisavalt kaugel on, heidab ta magama. Siis sööb üks põder Ramsese lillekimbu ära, seda nähes hakkab koer jooksma. Kui Ramses on arusaanud, et põder teda taga ei aja, istub ta mingi kivi peale (igatahes seda arvab tema). Mida Ramses ei teadnud, et see kivi on üks metssiga. Metssiga raputab Ramsese maha ja võtab koera sihile, aga Ramses oli piisavalt osav, et rünnaku eest kõrvale hüpata ning metssiga jookseb vastu puud. Hiljem kohtub Ramses jänesega, alguses magab jänes, aga Ramses ajab jänese üles ning hakkab koera eest ära jooksma. Ramses ei viitsi jänest taga ajada ning hakkab mingeid asju korjama, need asjad annab ta hiljem jänesele. Vahepeal on jahimees ka magama jäänud ning kui koer sinna jõuab annab ta samad asjad jahimehele, mida Ramses jänesele andis. Jahimees kiidab koera tema leiu üle. Siis lähevad nad järve äärde, seal vaatavad nad koos päiksetõusu. Peale seda saadab jahimees Ramsese võssa ja jahimees hakkab ühte lindu uurima. Ramses nääb kuidas kaks parti pesa pärast tülitsevad ning koer tõttab neile appi. Alguses ehitab Ramses neile korvi, aga pardid karjuvad, et ta on hull. Hiljem saab koer neist aru ja ehitab korraliku pesa, see kord kiidavad pardid teda. Samal ajal on jahimehe ümber terve parv linde kogunud ja see jahimehele ei meeldi. Lõpuks on jahimees nii vihane, et ta võtab oma püssi ja laseb kord õhku. Selle peale lendavad kõik pardid võsast välja, aga parv linde jääb oma kohale. Paugu peale jookseb Ramses vaatama, mis juhtunud. Äkki märkab Ramses pesa, kus munad veel sees on, aga ema või isa kadunud on. Koer mõtles, et ta hakkab munade eest hoolitsema niikaua kui keegi tagasi tuleb. Ja nii ta teebki. Ramsese üllatuseks kooruvad munad. Kui koer nende juurest ära jalutab, siis järgnevad pardipojad talle. Ramses ajab pardipojad eemale, aga ikka järgnevad nad talle. Ta kukub vette (ta ei oska ujuda) ja pardipojad päästavad ta. Peale seda leiab pardiema oma pojad üles. Sel samal ajal on lindude kamp jahimehe ümber nii suureks muutunud, et teda pole enam näha. Kui Ramses tuleb, põgenevad kõik linnud ja jahimees kiidab koera.
neljapäev, 8. mai 2008
pühad
Tutipäev on sada päeva enne eksamite algust, vahel ka viimane koolipäev enne lõpueksamite algust. 1960 aastatel ja hiljem oli kombeks ja hiljem oli kombeks, et pidulikult põhikooli või keskkooli lõpetajad, tüdrukutel valged tutid peas. Tundide ajal jalutasid nad läbi koolimaja ja hiljem linnas. 1970. aastal hakati tutipäeva puhul koolis veesõda pidama. 1980. aastatel hakati tutipäeval riietuma algkoolilisteks nt. osteti põlvikud, tutid, lühikesed püksid ja mänguasjad. 1990. aastateks olid õpetajad veesõjast nii tüdinenud, et osad koolid veesõda keelama hakkasid. Ilmeslt mäletavad kõik meie klassist tutipäeva, meie klass võttis ka osa veesõjast.
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäeva seitse nädalat enne lihavõtteid. Järgmine päev peale vastlapäeva algas paast (paastu ajal ei söödud liha). Vastlapäeva eritoidud on: seajalad, soolaubade, hernesupp ja vastlakuklid. Mida tänapäeval ka veel vastlapäeval tehakse on liulaskmine. Vana Eestlased uskusid seda pikem liug seda pikemad linad. Ma pole seda päeva eriti tähistanud, ainuke asi mis mull sest päevast meelde jäi, oli see et need kuklid olid head.
Jõulud algavad 24. detsembril ja lõppevad 6. jaanuaril. Jõulud on tähtsamaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades, et õhtuti kauemaks valgeks jääb. Kuused mida me jõulude pildis tänapäeval näeme ei ole üldse eestlaste komme, need hakkasid Eestis alles 19. sajandil levima. Jõuluvana on sajandite jooksul muutunud, aga arvatavasti oli jõulavana välja mõeldi, oli ta piiskop püha Nikolaus. Nagu iga pere on ka minu pere jõule tähistanud, naljakas on vaadata, et mu vennad veel usuvad.
Õpetajate päeva tähistati Eestis juba 1960. Aastatel, kuid tänapäeval on see kindlal päeval 5. Oktoobril. Ainuke asi mis on selle aja jooksul muutunud on see, et õpetajad nüüd ise ka tunnis käivad. Ja üks teine asi ka veel, et vanasti ei olnud õpetajate päeval nalja, asendus õpetajad käitusid nii nagu päris õpetajad panid hindeid päevikusse jne. Aga see muutus 1990. aastatel, nüüd mängivad vanemad õpilased õpetajaid ja koolijuhtkonda ja lapsed võivad tunnis peaaegu teha mida nad ise tahavad. See oli ka lahe päev, sest keegi ei pidanud mingeid ülesandeid lahendama, ajaloos oleksime peaaegu pidanud, aga me lärmasime nii palju, et nad ei jaksanud meiega tegeleda.
Mardipäev on 10. novembril, siis jooksevad igal pool mardisandid ringi. Veel 20. Sajandil alguses olid need veel noormehed, siis käisid nad mööda maju. Nad tulid tavaliselt tumedates riietes, nende tulek tähendas viljaõnne. Peale mardipäeva hakkasid tubased tööd ja talve vaheaeg. Kalendri uurijad on pidanud mardipäeva muistsete eestlaste aastavahetuspühaks. Ka on kadripäev seostatud surnute mälestamisega, sest surmahaldja nimi oli Madrus. Nagu enamik poisse olen ma ka mardisanti mänginud.
Kadripäev on 25. novembril, siis jooksevad igal pool kadrisandid ringi. Vanadel eestlastel tagastas kadripäev karjaõnne. Kadrid olid tavaliselt naised ja nad kandsid heledaid rõivaid. Muistsete eestlaste arust saabusid kardipäeval hinged. Kadripäev oli naiste välistööde lõpuaeg, siis alustati tubaste ketrus- ja käsitöödega. Mina pole seda püha kunagi pidanud, sest ma ei ole tüdruk ja meil pole ka kunagi kadrisanti ukse taga käinud.
Jaanipäev on 24. juunil, jaanipäev on iidne püha, aasta tähtsam püha. Jaanipäeval on komme, et käidi päeval haudade juures ja õhtuti tehti jaanituli. Tegemist oli olulise pühaga, sellepärast anti vaba päeva karjasele, teenijarahvale ja muudugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid. Vanasti istuti oma perega jaanitule ääres, aga tänapäeval istutakse oma vanuste inimestega tule ääres. Jaanipäeval oleme alati suurt lõket teinud, ei midagi muud.
Volbripäev ehk töörahvapüha on 1. mail. Volbripäeva tähistamine ehk 30. Aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, 1980. Aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia) etendustega pidasid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbripüha tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesid kõrgemale mäetipule lõbutsema. Mina pole seda püha kunagi pidanud, aga ma olen naabreid seda küll pidamas näinud.
Naljapäev ehk aprillipäev on 1. Aprillil. Naljapäev levis Eestis 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuulutavaks. Aprilli naljad olid eriti populaarsed laste seas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. Üsna populaarseks muutusid 20. sajandil meedianaljad nt. valeteated uudistes, ajalehtedes, raadis ja televiisoris. Seda päeva olen ma alati meeles pidanud, ma olen kord suhkru soola vastu vahetanud…
Madisepäev on 24. veebruaril, madisepäeva on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev ja veebruarikuine madise päev. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid jne. Kahjuks pole ma seda püha kunagi pidanud.
Vastlapäev on liikuv püha, noorkuu teisipäeva seitse nädalat enne lihavõtteid. Järgmine päev peale vastlapäeva algas paast (paastu ajal ei söödud liha). Vastlapäeva eritoidud on: seajalad, soolaubade, hernesupp ja vastlakuklid. Mida tänapäeval ka veel vastlapäeval tehakse on liulaskmine. Vana Eestlased uskusid seda pikem liug seda pikemad linad. Ma pole seda päeva eriti tähistanud, ainuke asi mis mull sest päevast meelde jäi, oli see et need kuklid olid head.
Jõulud algavad 24. detsembril ja lõppevad 6. jaanuaril. Jõulud on tähtsamaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades, et õhtuti kauemaks valgeks jääb. Kuused mida me jõulude pildis tänapäeval näeme ei ole üldse eestlaste komme, need hakkasid Eestis alles 19. sajandil levima. Jõuluvana on sajandite jooksul muutunud, aga arvatavasti oli jõulavana välja mõeldi, oli ta piiskop püha Nikolaus. Nagu iga pere on ka minu pere jõule tähistanud, naljakas on vaadata, et mu vennad veel usuvad.
Õpetajate päeva tähistati Eestis juba 1960. Aastatel, kuid tänapäeval on see kindlal päeval 5. Oktoobril. Ainuke asi mis on selle aja jooksul muutunud on see, et õpetajad nüüd ise ka tunnis käivad. Ja üks teine asi ka veel, et vanasti ei olnud õpetajate päeval nalja, asendus õpetajad käitusid nii nagu päris õpetajad panid hindeid päevikusse jne. Aga see muutus 1990. aastatel, nüüd mängivad vanemad õpilased õpetajaid ja koolijuhtkonda ja lapsed võivad tunnis peaaegu teha mida nad ise tahavad. See oli ka lahe päev, sest keegi ei pidanud mingeid ülesandeid lahendama, ajaloos oleksime peaaegu pidanud, aga me lärmasime nii palju, et nad ei jaksanud meiega tegeleda.
Mardipäev on 10. novembril, siis jooksevad igal pool mardisandid ringi. Veel 20. Sajandil alguses olid need veel noormehed, siis käisid nad mööda maju. Nad tulid tavaliselt tumedates riietes, nende tulek tähendas viljaõnne. Peale mardipäeva hakkasid tubased tööd ja talve vaheaeg. Kalendri uurijad on pidanud mardipäeva muistsete eestlaste aastavahetuspühaks. Ka on kadripäev seostatud surnute mälestamisega, sest surmahaldja nimi oli Madrus. Nagu enamik poisse olen ma ka mardisanti mänginud.
Kadripäev on 25. novembril, siis jooksevad igal pool kadrisandid ringi. Vanadel eestlastel tagastas kadripäev karjaõnne. Kadrid olid tavaliselt naised ja nad kandsid heledaid rõivaid. Muistsete eestlaste arust saabusid kardipäeval hinged. Kadripäev oli naiste välistööde lõpuaeg, siis alustati tubaste ketrus- ja käsitöödega. Mina pole seda püha kunagi pidanud, sest ma ei ole tüdruk ja meil pole ka kunagi kadrisanti ukse taga käinud.
Jaanipäev on 24. juunil, jaanipäev on iidne püha, aasta tähtsam püha. Jaanipäeval on komme, et käidi päeval haudade juures ja õhtuti tehti jaanituli. Tegemist oli olulise pühaga, sellepärast anti vaba päeva karjasele, teenijarahvale ja muudugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid. Vanasti istuti oma perega jaanitule ääres, aga tänapäeval istutakse oma vanuste inimestega tule ääres. Jaanipäeval oleme alati suurt lõket teinud, ei midagi muud.
Volbripäev ehk töörahvapüha on 1. mail. Volbripäeva tähistamine ehk 30. Aprillil on linnades ja asulates tänapäeval saanud hoo sisse, 1980. Aastatest tähistatakse seda päeva kõigi nõidade ja maagia päevana. Sel puhul korraldatakse (nõia) etendustega pidasid, tehakse lõket ja küpsetatakse vorstikesi või liha. Volbripüha tähistatakse Saksamaal, kus vana pärimuse kohaselt nõiad kogunesid kõrgemale mäetipule lõbutsema. Mina pole seda püha kunagi pidanud, aga ma olen naabreid seda küll pidamas näinud.
Naljapäev ehk aprillipäev on 1. Aprillil. Naljapäev levis Eestis 20. sajandil, kui aprillikaartide saatmine ja ninapidivedamised muutusid selle päevaga kokkukuulutavaks. Aprilli naljad olid eriti populaarsed laste seas, kes tegid aprilli eakaaslastele, vanematele ja õpetajatele. Üsna populaarseks muutusid 20. sajandil meedianaljad nt. valeteated uudistes, ajalehtedes, raadis ja televiisoris. Seda päeva olen ma alati meeles pidanud, ma olen kord suhkru soola vastu vahetanud…
Madisepäev on 24. veebruaril, madisepäeva on eesti rahvakalendris kaks. Sügisene madisepäev ja veebruarikuine madise päev. Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid jne. Kahjuks pole ma seda püha kunagi pidanud.
esmaspäev, 28. aprill 2008
Luuletus
Minu sõber oled sina,
see koer kes kaotas oma nina.
Kui mul täna abi vaja,
ehitad sina endale hoopis maja.
Koos meil alati on tore,
ja su naabrinaine on kole.
Siis kui päike paistab õues,
siis kallistab ema mind koju jõudes.
Ja kui taevast vihma kallab,
siis hiiglane sind mulla alla tallab.
Täna ütlen sulle seda,
et ma armastan tead küll keda.
Alati su sõbraks jään,
mu väike armas hüään.
Kui sa mul sõbraks jääd,
siis sa minu majja elama jääd.
see koer kes kaotas oma nina.
Kui mul täna abi vaja,
ehitad sina endale hoopis maja.
Koos meil alati on tore,
ja su naabrinaine on kole.
Siis kui päike paistab õues,
siis kallistab ema mind koju jõudes.
Ja kui taevast vihma kallab,
siis hiiglane sind mulla alla tallab.
Täna ütlen sulle seda,
et ma armastan tead küll keda.
Alati su sõbraks jään,
mu väike armas hüään.
Kui sa mul sõbraks jääd,
siis sa minu majja elama jääd.
Meil juhtub koolis nii najakaid asju
Veesõda
See oli ühel esmaspäeval, abiturientidel oli tutipidu (neil on siis kooliaastas ainult eksamid jäänud). Kooli tulles ootasid meid veepüssidega abituriendid. Siis ma ei olnud veel märjaks saanud, aga mõned teised kull, meie matemaatikaõpetaja oli kooli tulles isegi märjaks lastud! Kui me sööklas sõime siis nägin, et abituriendid olid naljakates riietes ja üleni märjad. Nad kallasid teineteist mitu korda märjaks, kui ma puhvetist mõõda jalutasin, pritsiti müüja seal ka märjaks. Koolist välja tulin lasti mind kohe märjaks, mitte abiturientide tõttu, vaid tavaliste õpilaste tõttu (kõik teised õpilased olid ka sõjast osa võtnud). Mõned olid seal pudelitega mõned teised jälle veepommidega ja veepüstolitega, mõned isegi kilekottidega, mis olid veega täidetud Hiljem peale palju eest ära jooksmist, leidsin ma pudeli, täitsin selle ka veega ja läksin sõtta. See polnud tegelikult eriti tark tegu, sest ma olin järgmiseks tunniks nii märg, et mu riided järgmisel päeval ikka veel märjad olid.
See oli ühel esmaspäeval, abiturientidel oli tutipidu (neil on siis kooliaastas ainult eksamid jäänud). Kooli tulles ootasid meid veepüssidega abituriendid. Siis ma ei olnud veel märjaks saanud, aga mõned teised kull, meie matemaatikaõpetaja oli kooli tulles isegi märjaks lastud! Kui me sööklas sõime siis nägin, et abituriendid olid naljakates riietes ja üleni märjad. Nad kallasid teineteist mitu korda märjaks, kui ma puhvetist mõõda jalutasin, pritsiti müüja seal ka märjaks. Koolist välja tulin lasti mind kohe märjaks, mitte abiturientide tõttu, vaid tavaliste õpilaste tõttu (kõik teised õpilased olid ka sõjast osa võtnud). Mõned olid seal pudelitega mõned teised jälle veepommidega ja veepüstolitega, mõned isegi kilekottidega, mis olid veega täidetud Hiljem peale palju eest ära jooksmist, leidsin ma pudeli, täitsin selle ka veega ja läksin sõtta. See polnud tegelikult eriti tark tegu, sest ma olin järgmiseks tunniks nii märg, et mu riided järgmisel päeval ikka veel märjad olid.
Sünonüümid
Üks päev Matiiase elust
Matiias ärkab kell neli, ta hakkab siis kooliks ette valmistama. „Ta on koolist alati nii vaimustuses, ta on nii vapper ja meelepärane poisike”, ütles Matiiase ema naerdes. Ma võiksin terve raamatu kirjutada sellest mida Matiiase ema mul on rääkinud. Näiteks Matiiasel on väga õrn nahake, see vajab erilist hooldamist, sest kui see hooldamata jääb tekkivad põrnika naha peale punased täppid. Nii läks Matiias (üleni punaste täppidega) kooli. Peale kooli laks ta oma parimate sõpradega: Heidi ja Triinu kinno. Seal oli nende lõbusam aeg, nad tantsisid, kallistasid ja isegi musitasid. Tee peale vudis Matiias koju, sest ta tahtis oma pruutidest oma emale rääkida. Kui Matiias koju jõudis ehmatas ta ema end peaaegu surnuks Matiias oli üleni punnidega kaetud. „keda sa nüüd jälle suudelnud oled, ega ometi mitte jälle naabrikoera” ütles põrnika ema. Kolm tundi hiljem tuli Matiiase emme vaatama miks Matiias nii karjus, siis nägi ta, et Matiias oli rõdult alla kukkunud. Õnneks oli ta batuudi peale kukkunud ja punnid olid ka kadunud. Ja põrke tagajärjel oli puusse lennanud ja sinna rippuma jäänud. Kui Matiiase ema teda aitama tuli ei saanud ta ema teda puust alla, sest põrnikas rippus liiga kõrgel. Matiiase ema helistas tuletõrjesse, et kas nad saaksid ta kalli lapse puust alla aidata. Aga tuletõrjujatel ei olnud aega. Matiiase emal tekkis mõtte ta võttis sae ja hakkas puud ümber saagima. Õnneks ei saanud keegi viga. Peale seda läksid nad nälga kustutama.
esmaspäev, 3. märts 2008
suusaveerand
1938 aastal oli Nõmmel suusavõistlus, seal oli kaks ala: klassikaalne ja slaalom. Võistlusel osalised viis kõige paremat sõpra kes olid veel kõik kõvad spordimehed: Edgar (17 aastane), Peeter (16 aastane), Jaanus (16 aastane), Juku (17 aastane) ja Fred (16 aastane). Alustati klassikalisega. Esimese viie minuti jooksul oli seis selline: Edgar juhtis, Peeter oli teine, Jaanus kolmas, Juku neljas ja Fred oli seitsmekümnekaheksas. Aga Fred tegi sohki. Ta lõikas kaks kilomeetrid. Kui ta jälle mestast välja jõudis, oli ta esimene, Edgar, Peeter, Jaanus ja Juku olid tal kannul. Siis juhtus õnnetus, Peeter sõitis Jukule otsa, Juku sõitis omakorda Edgarile otsa ja Edgar sõitis omakorda Fredile otsa ja terve see kamp sõitis vastu puud. Välja arvatud Jaanus, kes pääses sellest kõigest õnnelikult. Enne finisi sõitis Jaanus vastu kivi. Ta jäi esimeseks ja Edgar, Peeter, Juku ja Fred ei lõpetanudki. Slaalomis ei osalenud viiest sõbrast mitte keegi, sest nad viidi kõik peapõrutse tõttu haiglasse.
Telli:
Postitused (Atom)
